MATA - Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede

MATA 2025 aasta

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning SA Valgamaa Arenguagentuuri kui maakondliku arendusorganisatsiooni (MARO) vahel 2023. aasta suvel peetud dialoogi tulemusena lepiti kokku, et „Valga maakonna arengustrateegia 2035+“ alusel on maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) programmi raames Valga  maakonnas fookuses kaks teemat:

• „Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond“, mille raames jagatakse MATA toetus Valga, Tõrva ja Otepää tõmbekeskuste vahel selleks, et kogu maakond saaks ühiselt arendatud ning vahendid jõuaksid kolme piirkonda ühtlaselt.
• „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“, mille raames planeeritakse MATA raha suunata nii olemasolevasse taristusse investeerimisse (erinevad turismiobjektid) kui ka nn „pehmetele“ tegevustele (info kogumine ja levitamine, turunduse kontseptsiooni väljatöötamine ja turundustegevuste elluviimine jne).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käskkirjaga 23.01.2025 nr. 14 kehtestati 2025.a MATA meetme taotlusvooru rahaliseks mahuks Valga maakonnas 277 000 eurot. Valgamaa Arenguagentuuri nõukogu kiitis heaks alljärgnevad projektid:

I Projekt “Valga Kultuurikeskuse rekonstrueerimine ja tehnilise baasi parandamine”, MATA toetus 110 800 eurot.

• Projekti eesmärk on läbi Valga Kultuurikeskuse rekonstrueerimise ja tehnilise baasi parandamise luua kvaliteetsed tingimused avaliku teenuse pakkumiseks ja kultuurielamustest osasaamiseks.
• Eesmärgi saavutamiseks vahetatakse  välja nii teatrisaali kui ka ovaalsaali kõik uksed, et muuta ruumid helikindlamaks. See võimaldab korraldada samaaegselt sündmusi (või viia läbi huvitegevust) mitmes ruumis. Vahetatakse  välja ovaalsaali põrand, mis pole enam välimuselt esteetiline ning ei võimalda kaht saalipoolt ühendava katkise metallist katteliistu tõttu harjutada ja esineda tantsijatel. Vahetada välja ovaalsaali valgustid led-valgustite vastu. Olemasolevatele valgustitele ei toodeta enam pirne. Paigutada ovaalsaali seintele siinidel liikuvad kardinad, millega on võimalik katta vajadusel kinni seintel paiknevad fotode ja maalide näitused (sõltuvalt ruumis läbiviidava sündmuse/ürituse iseloomust). Ka aitavad kardinad parandada ruumi akustikat.
  Paigutada teatrisaalist ovaalsaali ümber kinosüsteem.  Uut tehnikat ei soetata. Kinoprojektori ning selleks vajalike seadmete (heliseadmed) ning tarvikute ümbertõstmine ovaalsaali kinoruumi teostatakse Valga Kultuurikeskuse tehnikajuhi poolt siis, kui ovaalsaal on rekonstrueeritud. Kinoruum on olemas ja selles ei tehta käesoleva projekti raames tegevusi. Varasemalt pole saanud sealt kino näidata ovaalsaali kehva akustika tõttu.
  Uute kokkupakitavate ja tõusvate pingiridadega kinotoolide hankimine jääb järgmiseks etapiks, mis teostatakse valla eelarveliste vahendite arvelt. Esialgu kasutatakse olemasolevaid ovaalsaali toole. Paranenud akustikaga ovaalsaal, millele on lisatud kinoruumi võimekus, toob juurde kinokülastajaid ning annab võimaluse kasutada teatrisaali rohkem teatrietenduste ja kontsertide jaoks. Projektitegevuse raames muudetakse ukseavasid ovaalsaalis, et tagada parem ligipääsetavus ning kultuurisündmuste ajal tehnika ja inventari ümberpaigutamine, milleks varasemalt võimalused olid halvemad (kitsad või madalad ukseavad). Ovaalsaali keskmise ukse laiendamine 10 cm, et ruumi sisse ja välja oleks võimlik transportida tiibklaverit. Projekti elluviimise tulemusel paraneb kultuurikeskuse kinoteenus- see muutub kaasaegsemaks ning paremini kättesaadavamaks. Lisaks paraneb maja üldine tehniline olukord - nii akustika, helikindlus kui ka valgustus saavad kaasaja nõuetele vastava värskenduse. Lisaks on projekti järgselt võimalik ruumide ressursse paremini ära kasutada ning neid optimeerida tänu helikindlatele ustele. 2024. aastal toimus Valga Kultuurikeskuses 97 erinevat avalikku või kultuurilis-meelelahutuslikku sündmust, aastas külastab kultuurimaja 58 000 inimest.

II Projekt “Vanamõisa järve rannaala arendamine”,  MATA toetus 83100 eurot.

• Projekti eesmärgiks on Tõrvas asuva Vanamõisa järve ranna-ala edasiarendus, millega lisatakse varasemalt rekonstrueeritud Vanamõisa hüppetornile valgustus ning koostatakse terviklik projekt ranna-ala edasiseks arendamiseks. Lisaks alustatakse projekti alusel esimeste töödega, mis ranna-alale juba atraktiivsema välimuse annab.
• Eesmärgi saavutamiseks jätkatakse eelmises taotluses alustatud Vanamõisa järve ääres paikneva Baltimaade kõrgeima hüppetorni rekonstrueerimise viimase sammuga – viimase sammuna lisatakse hüppetornile valgustus, mis võimaldab rajatud hüppetorni ilu ka õhtutundidel nautida. Valgustuse lisamine võimaldab hiljem kogu ranna-ala suuremas ulatuses kasutusele võtta, olles atraktiivne paik mitte üksnes suviste veemõnude nautimiseks, kuid lisaks ka erinevate sündmuste ja kontsertide korraldamiseks hilisematel õhtutundidel. Lisaks hüppetorni valgustusele tellitakse projekti raames terviklik projekteerimine kogu ranna-ala ulatuses.Terviklik projekteerimine võimaldab ranna-ala terviklikult järk-järgult vastavalt võimalustele arendada nii, et iga lisatud ja uuendatud element oleks üks osa valmivast lõpplahendusest. Taotluse skoopi on planeeritud ka projekti järgsed esimesed arendustööd, mis on kõige vajalikumad ning mille tulemusena koheselt ranna-ala atraktiivsemaks arendatakse (võrkpalliväljaku uuendamine, vajalikud värvimistööd, väiksemas mahus varjualuste rajamine).

III Projekt “Nõuni ranna-ala ja Lõuna-Eesti purje- ja veehariduskeskuse  arendamise I etapp”, MATA toetus 83 100 eurot.

• Projekti eesmärk on parandada Otepää valla avaliku puhkeala ligipääsetavust ja kasutusvõimalusi Nõuni järve ääres ning tõsta piirkonna atraktiivsust nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Nõuni on üks Otepää valla olulisi väravaid ning seetõttu on tähtis, et järveäärne ranna- ja puhkeala oleks korrastatud, selge kasutusloogikaga ja erinevatele sihtrühmadele ligipääsetav. Projekt keskendub avaliku ligipääsu ja liikumisvõimaluste parandamisele järve äärde, sealhulgas parkimisala, liikumisteede ja järvele juurdepääsu lahenduste kaudu, arvestades eakate, lastega perede ja liikumispuudega inimeste vajadusi. Projekti elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt, lähtudes eelarvelistest võimalustest ja ala tegelikust kasutusest.
• Esimeses etapis luuakse toimiv ja ligipääsetav avaliku kasutuse tuumik - rajatakse kõvakattega parkla (ca 380 m²), sh kaks invakohta koos märgistusega ja tagatakse juurdepääs veekogule (liikumisteed ja ühendus Transpordiameti poolt projekteeritud ja rajatava kergliiklusteega).
• Kuna järvel toimuvad suveperioodil pidevalt treeningud purjetamishuvilistele lastele ja noortele ning ka mitmed võistlused, nt RS-Tera meeskondlikud Eesti Meistrivõistlused, Nõuni Regatt, jms, siis on ülioluline tagada juurdepääs päästeenistusele.
• Projekti tulemusena paraneb puhkeala kasutusmugavus ja turvalisus ning luuakse eeldused kogukondlikuks kasutuseks ja järvega seotud vabaajategevuste, sh veespordi ja -harrastuste arenguks.